„Igapäevaelu on üks osa maailma ajaloost ja maailma uudistega võrdväärselt oluline,“ sõnab LUMIX-i saadik Daimon Xanthopoulos. Amsterdamis elav mitmete auhindadega pärjatud dokumentaalfotograaf ja filmilooja kasutab oma lugude jutustamiseks täiskaadrilisi LUMIX S-kaameraid ja uurib elu Amsterdami tänavatel LUMIX S5-ga.
Teistes riikides töötades jäädvustab ta sageli linna igapäevaelu. „Töötades kusagil, mida ma nii hästi ei tunne, lähen ma esimese asjana kõndima tänavatel ja turgudel ning proovin jäädvustada kaameraga selle kogukonna olemust. Just neil käikudel olen ma avastanud ka ainulaadseid lugusid ja saanud kontakti inimestega, keda soovin jäädvustada. Fotograafina aitab see mul mõista nende kohtade, mida olen kaamerasse püüdmas, elu ja kultuuri. Koroonapandeemia seadis piiri kogu reisimisele ja paljud Daimoni pooleli olnud projektid jäid ootele, kuna neisse kohtadesse polnud lihtsalt enam võimalik reisida. „Ootamatult oli mul palju aega oma enda linna ja riigi uurimiseks ning kodu lähedalt lugude otsimiseks.
Inimeste jõupingutused liikumispiirangutega hakkama saamisel ja tänavatel fotografeerimine oli mõnus tegevus, kuna mul polnud peal sundi luua mingi konkreetne lugu ja ma sain keskenduda juhuslikele hetkedele või juhuslikule kompositsioonile.“ Koroona tõttu näeb elu linnas välja oluliselt erinev: tavaliselt oleks Amsterdam täis sagivaid sadu tuhandeid turiste. Viimase mõne aastaga olen ma näinud, kuidas turism on mõjutanud tegelikult linnas elavate inimeste elusid. Koroonapandeemia alguses avanes põliselanikel võimalus uurida oma linnu uuel moel ja nautida linnade rahvamassita ilu. Samuti on tühjad tänavad meie silme ees aset leidev ajalugu ja pole teada, millised pildid osutuvad tulevikus olulisteks.“
Tööülesandeid täites jäädvustab Daimon kõrge lahutusvõimega fotosid LUMIX S1 ja S1R kaameratega, filmib aga kaameraga LUMIX S1H, kasutades Panasonicu, Leica ja Sigma L-kinnitusega objektiive. „Tegemist on töötamiseks suurepäraste kaameratega ja mulle avaldab muljet objektiivide valik, mida nendega saab kasutada. Kaamerad on väga universaalsed ja töökindlad ning mulle meeldib, et kaamera korpust on võimalik vahetada mõne muu spetsiifilisema funktsiooni jaoks. S5 on selle isegi juba tervikliku tootevaliku uus liige. LUMIX S1 on oma nõrgas valguses toimimise, laitmatute videofunktsoonide ja erakordse lahutusvõime poolest minu igapäevakaamera. Olles seda öelnud, tuleb lisada, et S5-l on kõik nimetatud S1-e omadused, kuid seda väiksemas ja kergemas korpuses, mis muudab ta ideaalseks kaasaskantavaks kaameraks. Kuna S5 töötab niivõrd kiirelt ja reageerivalt, sobib ta suurepäraselt linnaelu jäädvustamiseks või olukordadesse, kus ma soovin fotograafina vähem nähtav olla. LUMIX S5 on absoluutselt hakkama saav kaamera, mida võib julgelt võrrelda teiste LUMIX S-süsteemi kaameratega. „Selle projekti jaoks kasutasin ma erinevatel päevadel erinevaid objektiivikombinatsioone.
LUMIX S20–60 mm on väga hea universaalobjektiiv, mis katab praktiliselt kõiki huvitavaid fookuskaugusi mõistlike avaväärtustega ning moodustab S5-ga suurepärase kombo. Samuti on väga hea kolmik L-kinnituse jaoks loodud Sigma DG DN sari (24 mm, 35 mm, 60 mm), kuna nad on väikesed, kuid töötavad suurepäraselt. Tõeliselt hea on, et ma saan kasutada erinevate tootjate objektiive ilma veidraid adaptereid kasutamata. Suurepäraseid fotosid või filme ei tehta pelgalt suurepäraste kaameratega: Minu jaoks on kaamera instrument, miski, mida ma saan teadlikult valida piltide loomiseks. Kaameraga kontakti loomine teeb temast minu partneri loomingulises protsessis. Selles suhtes on õige kaamera ja objektiiv väga olulised ning lõpptulemuse saavutamisel määravad, kuna olulistel hetkedel ei taha ma hakata mõtlema selle peale, mida ma nüüd oma kaameraga tegema peaksin. Kõik toimub vaistlikult ja ei sega mind. LUMIX S1, S1R ja S1H toimivad just selliselt ja uus kompaktne LUMIX S5 pole millegi poolest erinev: tegemist on laheda ja usaldusväärse kaameraga, mida igapäevaselt kasutada, ja võibolla linnaelu jäädvustamiseks isegi ideaalne kaamera.“
Daimon Xanthopoulos
Alates 2000. aastast on Daimon Xanthopoulos pühendanud ennast lugude dokumenteerimisele, mis vajavad tema meelest edasi jutustamist. Fotograafia on ainulaadne viis kommunikeerida, kuna seda ei piira ükski keel ja see võimaldab tal keskenduda sotsiaalsetele teemadele, ebaõiglusele ja inimõigustele ning samuti inimeste, eriti laste, põgenemisele konfliktikolletest. Fotod võivad olla muserdavad, kutsudes vaatajas sageli esile emotsionaalse reaktsiooni, kuid samas võivad nad olla ka kunstipäraselt kaunid. „Oma töödes,” selgitab ta, „proovin ma alati ühendada neid elemente ning viia inimesed kontakti minu poolt kujutatuga.”
