Enam kui 20-aastase kogemusega spordi- ja reklaamifotograaf Adam Pretty teab väga hästi, kuidas hetke tabada. Teist võimalust ei ole, seda eriti spordifotograafias. Sama reeglit tuletati talle uuesti meelde ühe tema viimastest projektidest ajal. Vaime jälitades Ta on pildistanud Dolomiitides treenivaid ja lendavaid paraglaidereid, rippudes ka ise samal ajal õhus. „Lendasin koos piloodiga tandemit.“ Isegi, kui ise ei pidanud juhtimisega tegelema, olid nõudmised fotograafile ja tema varustusele kõrged. „Mul oli vaja kaamerat, millele ma võisin kindel olla. LUMIX S5 on just täpselt see: suurepärane tegevuskaamera.“
Pretty töötab Getty Imagesi jaoks ja on oma karjääri jooksul paljusid spordivõistlusi jäädvustanud. Nüüd elab ta Saksamaal üpris Dolomiitide lähedal. See tuli projekti puhul abiks, kuna tegi planeerimise lihtsamaks. Ohutu lennu jaoks peavad kõik asjaolud paigas olema: mitte liiga palju ega liiga vähe tuult, vihma ega ebapiisavalt tõusvaid õhuvoole. „Olen ise varemalt samuti paraglaidinud, kuid need ei läinud päris hästi ja sellest oli jäänud mõnevõrra halb mälestus. Dolomiitides toimunud lennud olid see eest suurepärased. Meil tõeliselt vedas ilmaga, eriti kui arvestada, et hooaeg oli juba lõppemas. Tõusvate õhuvoolude jaoks on vaja, et päike soojendaks õhku. Hooaja lõpul tavaliselt nii hästi ei lähe.“
Vaimude jälitamise eesmärgiks oli fotografeerida maailma kahte parimat paraglaiderit (Tom de Dorlodot ja Aaron Durogati) Dolomiitide erinevates paikades, pildistades nii päeval kui ka öösel.
„Aaron oli võrratu teejuht, viies meid paraglaidimise jaoks parimatesse kohtadesse. Paraglaidisime Dolomiitides päris mitmes kohas, mis pakkusid erinevaid maastikke, näiteks lumiseid ja lumeta mäetippe.“ Eriefekti saamiseks palus ta pilootidel kanda öise pildistamise ajal LED-tulesid. Pika säriaja puhul jätsid nad endast maha valgusraja. Sellest ka nimi „Vaime jälitades“.
Soovitud piltide jäädvustamine oli paras väljakutse. „Esimesel päeval jäid kommunikatsiooniprobleemide tõttu päris hea mitu võtet tegemata. Ma ei pidanud juhatama mitte ainult Aaronit ja Tomi, vaid ka oma enda pilooti. Käega löömise asemel andis see aga talle indu juurde, et minna uuesti ja proovida veel kord. „Teisel päeval oli juba palju parem. Kommunikatsioon toimis ja ma teadsin, mida oodata. Pilootide liikumist oli lihtsam ette prognoosida, mis tähendas, et mul õnnestus oma pilooti palju paremini kohale juhatada. Juba kaameraga sellisel kõrgusel töötamine on paras väljakutse. „Kaamera oli mul kinnitatud kardaanriputi (gimbal) külge. Iga järsu pöörde puhul muutis tsentrifugaaljõud kaamera käes raskeks. Isegi pärast lühikest lendu kiskusid käed krampi. LUMIX S5 tegi mind päris õnnelikuks mitte ainult tänu oma väikesele suurusele ja kergusele, vaid ka töökindlusele ja täiustatud automaatteravustamisele.“ Teistest spordifotograafidest eristub Pretty oma värske vaatega asjadele. „Oma pildid ehitan ma üles taustast alates. Mulle meeldivad puhtad jooned, graafika ja vormid. Spordifotograafia ei seisne pelgalt hetke jäädvustamises.
Ma soovin luua pilti, mis kutsub sind kauem vaatama, pilti, mida pole võimalik haarata ühe sekundiga, mis paneb esitama küsimusi.“ Oma parimad fotod on ta teinud sisetundele tuginedes. „Enne paraglaidima minemist proovisin ma vältida teiste fotograafide pilte paraglaidimisest. Soovisin asjadele värsket vaadet. Mul paistab töö tulevat kõige paremini välja pinge all, kui mul pole aegu asju läbi mõelda. Kui ma jään pildi üle liiga pikalt mõtlema, avaldab see mõju tulemustele. Millegipärast ei tundu see mulle enam värske ega spontaanne.“ Samuti on Pretty jaoks olulised järeleandmatus ja uute asjade proovimine. „Kui sa pole valmis õppima ja tegema vigu, tuleks valida mõni teine ala. Paljud inimesed, kellega ma aastate jooksul rääkinud olen, on olnud fotograafia suhtes negatiivselt meelestatud, kutsudes seda „surnuks“. Samas on piltide jaoks alati turgu, eriti selliste piltide jaoks, mis näitavad erinevat vaatenurka või värsket vaadet asjadele. Iga päev lisandub meie ridadesse uusi erinevate taustadega fotograafe, kellel igaühel on oma vaatenurk. Seega, minu hinnangul on videol ja fotograafial ees suurepärane tulevik!“
Adam Pretty
Adam alustas oma karjääri uudistefotograafina aastal 1997 väljaande Sydney Morning Herald jaoks ja soov pühenduda spordifotograafiale viis ta 1998. a. edasi ettevõttesse Getty Images. Pärast Getty Imagesiga liitumist on Adam elanud Los Angeleses, Sydneys, Pekingis, Tokyos ja Münchenis, kus ta töötab ka tänasel päeval. Adam on fotografeerinud üheksaid olümpiamänge ja käinud üle terve maailma erinevatel lähetustel selliste tuntud väljaannete jaoks, nagu Time Magazine, Sports Illustrated, Life Magazine, Harpers Bazaar ja Marie Claire. Fotograafias alati uusi väljakutseid ja kogemusi otsiv Adam otsustas aastal 2007 laiendada oma oskusi ja alustas paralleelselt oma sporditoimetajatööga ka reklaamiprojektide pildistamist. Nii oma spordi- kui reklaamifotograafias esitab Adam oma värskete ideedega pidevalt väljakutseid inimeste tajudele ja naudib seda aspekti oma tööst kõige enam.
